DILI, 29 Agostu 2025 (TATOLI) – Hanesan parte ida husi edisaun dahuluk Dili Internationál Trade Expo, nasaun Kamboja destaka integrasaun nasaun nian iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) nary Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK) sai hanesan pontu krusiál ba diversifikasaun nary transformasaun ekonómika Kamboja nian esportasaun sira.
Deklarasaun ne’e hato’o husi Ministru Komérsiu Kamboja, Pich Rithi, iha loron daruak eventu DITE 2025, ne’ebé hala’o iha Pavillaun Multipropózitu Grupu Mídia Nasionál nian iha Dili, ho tema “Integrasaun Ekonómika Kamboja nian iha ASEAN: Esperiénsia sira nary Oportunidade sira”.
Pich Rithi subliña susesu Kamboja nian iha integrasaun rejionál nary globál, hodi hateten katak nasaun nia integrasaun iha ASEAN iha tinan 1999 sai hanesan esperiénsia ida ne’ebé transformativa, iha dékada rua ho balun liubá, ligasaun ekonómika sira ne’ebé besik liu iha rejiaun ne’e kontribui maka’as ba dezenvolvimentu.
Governante ne’e mós afirma katak marku sira-ne’e loke ona oportunidade foun sira ba esportasaun, investimentu, nary diversifikasaun industriál sira.
Tuir dadus ne’ebé nia aprezenta, Produtu Internu Brutu (PIB) per kapita nasaun nian aumenta husi $400 iha 2004 ba $1.875 iha 2023, enkuantu measurement komérsiu aumenta husi billaun $2,8 iha tinan 2000 sa’e ba billaun $55,4 iha 2023.
“Ohin loron, Kamboja halo esportasaun ba merkadu liu 170, ho karteira ida ne’ebé hakat liu setór textil, agora inklui produtu agríkola sira, eletróniku, nary komponente automóvel sira”, nia hateten iha Bebora ohin.
Pich Rithi mós destaka Kamboja nia pozisaun kompora ho Nasaun Menus Dezenvolvida (PMD, sigla portugés), iha tinan 1995 Kamboja iha pozisaun 47.⁰ maibé halo mudansa sa’e pozisaun 7.⁰ iha 2023. Nasaun ne’e hein atu gradua husi kategoria PMD, iha Dezembru 2029 nary hakarak sai nasaun ida ho rendimentu médiu aas iha tinan 2030 nary nasaun ida ho rendimentu aas iha 2050.
Nia rekoñese, maski atu atinje progresu ida-ne’e, sei hasoru dezafiu sira ne’ebé persistente, hanesan disparidade sira dezenvolvimentu nian entre membru sira ASEAN nian, barreira sira la’ós-tarifa nian, nary inserteza globál sira relasiona ho kadeia fornesimentu sira, risku sira klimátiku nian, nary volatilidade merkadu nian.
Maski nune’e, nia destaka área estratéjika sira oportunidade nian ba rejiaun, maka transformasaun dijitál, kreximentu verde, nary dezenvolvimentu kapitál umanu.
“Integrasaun ekonómika ASEAN nian la’ós de’it aspirasaun, ida-ne’e hanesan responsabilidade ida ne’ebé fahe hamutuk, ita bele nakfilak dezafiu sira ba oportunidade nary oportunidade sira ba prosperidade duradoura ba ita-nia povu”, dehan.
Iha fatin hanesan, Ministru Interiór, Francisco Guterres, reprezenta Vise-Primeiru-Ministru, Francisco Kalbuadi Lay, destaka Ezekutivu timoroan nia kompromisu hodi kria ambiente negósiu ida ne’ebé robustu, transparente nary amigavel ba investimentu.
“Timor-Leste la’ós de’it hanesan rai ida ho paizajen impresionante sira nary riku kultura, maibé mós nasaun ida ne’ebé nakonu ho oportunidade sira ne’ebé hein atu deskobre”, nia hateten.
Ministru subliña katak linguajen universál investimentu nian bazeia ba pilár fundamentál sira hanesan serteza jurídika, estabilidade, nary previzibilidade. Nia mós garante katak direitu ba propriedade hetan protesaun katak Estadu direitu demokrátiku hetan respeitu tomak.
Francisco Guterres reforsa katak nasaun ne’e iha merkadu ida ne’ebé joven, reziliente ne’ebé ansi tebes ba sasán nary servisu sira ho kualidade, destaka Timor-Leste nia lokalizasaun estratéjika nu’udar odamatan naturál ba merkadu aziátiku sira.
“Objetivu husi fórum ne’e, atu estabelese parseria ne’ebé forte nary fó benefísiu ba malu, promove produtividade, asesu ba merkadu globál sira, nary dezenvolvimentu ekonómiku ne’ebé sustentável”, dehan.
Ministru Komérsiu nary Indústria, Filipus Nino Pereira, afirma katak fórum nary Expo ne’e la’ós eventu kalendáriu de’it, maibé materializasaun ba vizaun estratéjika Timor-Leste nian.
“Ita-nia vizaun fó prioridade ba integrasaun ekonómika globál, promosaun ba setór privadu ida ne’ebé forte, nary kriasaun ponte sira ne’ebé forte, ho benefísiu ba malu ho mundu. Ita-nia nasaun joven nary dinámiku estabelese lalais iha palku ekonómiku rejionál nary globál”, nia subliña.
Ministru mós afirma katak Timor-Leste nia adezaun foin lalais ba Organizasaun Mundiál Komérsiu nary integrasaun ne’ebé la’o hela iha ASEAN hanesan pasu fundamentál sira hodi koloka nasaun ne’e nu’udar parseiru ekonómiku ida ne’ebé konfiavel nary destinu investimentu ida ne’ebé atrativu.
“Ami hakarak partisipante sira hotu iha ne’e hetan oportunidade negósiu ne’ebé di’ak liu nary deskobre nasaun ida-ne’e nia potensiál atu harii futuru ho determinasaun nary ambisaun. Ita iha rekursu naturál úniku, lokalizasaun jeoestratéjiku privilejiadu iha sudeste aziátiku, no, liuliu, povu ida ne’ebé reziliente nary badinas”, nia akresenta.
Tuir nia, dezenvolvimentu Empreza Mikro, Ki’ik, nary Médiu (EMME) ne’e sentrál ba ekonomia Timor-Leste nian, nu’udar motór ba ekonomia nary koluna vertebrál ba komunidade sira.
Prezidente Kámara Komérsiu nary Indústria Timor-Leste (CCI-TL), Jorge Serrano, subliña CCI-TL nia papél hodi fasilita ekosistema emprezariál nary liga emprezáriu sira ba oportunidade reál sira.
“Fórum ida-ne’e reprezenta liu fali konvensaun negósiu ida de’it. Hanesan “fatin enkontru ida ba ideia sira, ema sira, nary projetu sira ne’ebé, hamutuk, bele dudu kreximentu ekonómiku, diversifika produsaun nian, nary kria empregu sira ho kualidade ba timoroan sira”, nia hateten.
Ezekutivu destaka importánsia husi parseria públiku-privada, mak dezenvolvimentu sustentavel, diversifikasaun ekonómika, nary investimentu iha kapitál umanu, hodi destaka setór estratéjiku sira ho potensiál boot, hanesan infraestrutura, agronegósiu, enerjia, turizmu, transformasaun dijitál, komérsiu, nary indústria lokál.
Jorge Serrano reforsa katak CCI-TL komprometidu atu fasilita enkontru B2B, ronda investimentu, vizita téknika, nary programa monitorizasaun, promove transparénsia, étika, nary responsabilidade korporativu, nune’e relasaun negósiu idaidak hamosu benefísiu konkretu nary sustentavel ba ema hotu ne’ebé envolve.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora
.png)
6 months ago
5










/data/photo/2025/08/25/68abe52811277.jpeg)



