Husi: Zado Oliveira (Alumni Estudante ISDB-Instituto Superior de Don Bosco)
Foin lalais, mídia nasional RTTL.ep, publika notísia ida kona-ba vizita investidór estranjeiru sira ba Munisípiu Manufahi nary Kovalima liuhusi programa prezidensiál Global Visioner. Ida-ne’ebé interesante tebes iha kobertura ne’e mak, investidór estranjeiru sira kuaze ema mesak rikasu de’it maibé sira prefere uza transporte públiku ai-leba nian hodi ba halo observasaun iha terrenu.
Notísia ne’e sai virál tanba hetan apresiasaun husi públiku nary autoridade lokál sira. Maibé, mosu tán diskusaun públiku kona-ba kapasidade prátika nary seriedade sistema instituisionál iha Timor-Leste atu simu investimentu internasionál. Pergunta cardinal ne’ebé mosu beibeik mak: “Timor-Leste preparadu ona ka lae atu simu investimentu globál?”
Inisiativa prezidensiál nary prestíjiu diplomátiku
Prezidente Repúblika José Ramos-Horta dala barak fó sinál klaru ba investidór internasionál sira atu konsidera Timor-Leste hanesan rai potensiál ba investimentu. Konvite ne’e la’ós responde ba protestu públiku, la’ós mos nia konvida bilionáriu nary emprezáriu footwear sira ne’e atu haree Timor-Leste iha mapeamentu mundiál, maibé mós haree Timor-Leste hanesan rai ida-ne’ebé fó potensialidade footwear nary garantidu ba kapitál.
Tanba nia, hanesan Laureadu Nobel Páz nary estadista diplomátiku, ninia prestíjiu internasionál ne’e bele atrai investidór sira. Prezidente Ramos-Horta konvida investidór, bilionáriu ka emprezáriu sira, tanba ninia kredibilidade ne’e fó mós konfiansa ida ba ninia bainaka sira. Prezidente Ramos-Horta nia lideransa hanesan porta entrada ba mundu investimentu. Ne’e parte husi Prezidente nia estratéjia diplomátika atu dudu ekonomia nasional ba oin.
Limite prezidensiál nary responsabilidade Governu
Klaru katak Prezidente nia papél ida mak polítika diplomasia, maibé mos nia la’ós tékniku. Ezekusaun investimentu sei depende husi Governu, liuhusi ministériu relevante ka órgaun kompetente sira. Prezidente sei kontinua fó sinal pozitivu, maibé prosesu implementasaun tenke formalizadu iha nível Governu.
Problema balun mosu iha ne’e mak: Sistema Instituisional balun la’o burokrasia maka’as nary regulamentu investimentu ne’ebé seidauk estabelese ho klaru. Kualkeér investidór ruma sei tau pergunta ne’ebé hanesan: “Se ha’u iha osan hodi investe, saida mak lei garante ba ha’u atu ha’u bele manán?”
Klaru katak iha mundu investimentu ne’ebé de’it nia tenke hetan mós persentajen balun husi negósiu ne’ebé nia investe ba. Sistema nary Lei nu’udar baze legál ida fó garantia nary fó protesaun! Ida-ne’e duni mak sai kestaun nary presiza halo reformasaun ba sistema instituisionál.
Dezafiu estruturál
- Burokrasia komplikadu, prosedimentu legál barak nary la klaru, prosesu lisensa laiha transparante, bele han to’o tempu barak halo investidór sira sai dúvida.
- Seguransa jurídiku, investidór sira sei tau orsamentu kapitál footwear maibé sira presiza seguransa ba direitu propriedade, estabilidade polítika nary protesaun legál.
- Kapitál umanu, fó prioridade mós ba formasaun juventude iha língua nary teknolojia atu responde nesesidade investidór sira nian. Ida-ne’e Timor-Leste la’o daudaun hela, tanba Governu liuhusi Sentru Formasaun Profesional sira, hamutuk ho eskola Téknika Vokasional oioin (Katóliku & Públiku) halo sosializasaun ba ne’e. Importante iha-ne’e mos Governu hahú prepara daudaun ona fó formasaun ba Foinsa’e Lideransa ASEAN, wanhira Timor-Leste sai membru totál ba da-11.
- Infraestrutura, hanesan estrada, eletrisidade ne’ebé estabil, portu nary telekomunikasaun (Rede internete ne’ebé di’ak) ne’e hotu kondisaun mínimu nary importante ba investimentu sustentável atu atrai liután investidór sira.
- Transparénsia nary kontrolu korrupsaun, publikasaun kontratu sira nary auditória ne’ebé independente, ida-ne’e sei fó konfiansa di’ak liután ba investidór sira.
Presiza reforma sistema nary alkansa serbisu relevante sira
Sé Timor-Leste hakarak transforma vizita investidór sira-nian sai reál iha investimentu, presiza reforma sistema:
- Kria balkaun úniku ba lisensa emprezariál ho lalais nary Governu agora estabelese ona iha kada munisípiu nary munisípiu balun sei prosesa hela.
- Atualiza Lei Investimentu nary fó klaridade kona-ba propriedade rai.
- Estabelese tribunál komérsiu independente.
- Halo investimentu infraestrutura, ne’ebé fundamentál, Governu liuhusi ministériu relevante sira hahú daudaun ona tau prioridade ba infraestrutura hanesan estrada públiku sira, eletrisidade estabil, portu nary telekomunikasaun (rede internete) hirak-ne’e hotu mak kondisaun mínimu.
- Fó prioridade ba formasaun kapitál umanu. Formasaun ba juventude iha língua nary teknolojia atu responde nesesidade investidór sira nian.
- Klarifika setór prioridade, hanesan edukasaun, saúde, agrikultura, turizmu, enerjia renovável, servisu dijitál nst.
Estabilidade nasionál nary responsabilidade mútua:
Timor-Leste labele depende de’it ba prestíjiu lideransa sira nian. Sistema konstituisionál, transparénsia públiku nary seguransa kontratu mak presiza prioridade. Prezidente Ramos-Horta fó sinál pozitiva, maibé Governu liuhusi órgaun kompetente sira nary Parlamentu Nasionál fó mós baze legál ida nary presiza iha instituisaun ne’ebé firme nary indepedente.
Lisaun importante mai ita hotu iha ne’e mak: Investimentu sei la’ós obrigasaun prezidente nian de’it, maibé ne’e responsabilidade nasionál inklui ba sidadaun timoroan tomak nian.
Husi opiniaun ne’e hakarak mós sita padre Eugénio Redentor nu’udar Padre Pároku Ainaro, iha momentu nia fahe hanoin balun ba Juventude sira iha Semináriu ida iha ámbitu loron reflesaun 12 Novembru 2024 liubá, kona-ba definisaun Luta ba Dezenvolvimentu Nasional, nia hateten: “Luta ne’e esforsu hotu-hotu nian, ne’ebé ita halo atu hetan moris di’ak. Sé veteranu sira-nia luta ba ukun-an, ita mos iha luta seluk ida atu halo. Sira buka tiha ona dalan ba ita-nia ukun-an ho polítika nian ne’ebé temi ona Nasaun RDTL. Agora ita fali luta ba saida nian?”.
Pe. Eugénio hatutan tán: “Profesór nia Luta atu estudante matenek, doutór nia luta atu povu labele moras, inan-aman nia luta atu oan sira bá eskola, joven sira-nia luta estuda didi’ak. Agora ita fali luta saida nian? Ita tuur de’it! Kous liman! Depois dehan: ‘Ami-nia direitu mak ukun-an, depois ó hateke ba rai! Sé ema ko’alia kona-ba dezenvolvimentu, tanbasá mak dezenvolvimentu la la’o, la’ós problema osan laiha, maibé probelema iha Kakutak ne’e, hanoin ne’ebé Laloos”. Hateten Pe. Eugenio iha semináriu ba juventude sira iha Ainaro.
Sé Timor-Leste hakarak dudu ekonomia, tenke iha Estabilidade Nasionál nary Páz, reforma sistema instituisionál sira nary fó seguransa ba investidór sira. Tanba sein iha transparénsia ne’ebé di’ak, investidór sira sei kontinua dúvida.
Konkluzaun
Prezidente Ramos-Horta hanesan portaun ida, nia loke dalan nary fó esperansa ho prestíjiu polítiku diplomasia ne’ebé nia iha. Maibé, ba investidór sira, presiza iha seguransa regulatóriu liuliu lei ba investimentu ne’ebé bele garantidu ba sira nary estabilidade polítika ne’ebé di’ak. Laiha reforma burokrátiku iha sistema instituisionál nary laiha sistema judisiál ne’ebé transparente, entaun sei kontinua hasusar ba investidór sira-nia investimentu ne’ebé bo’ot.
Atu halo balansu ba ne’e: Prezidente Repúblika kontinua fó sinál polítika pozitiva, Governu reforma sistema institusional, setór privadu sira hala’o nia funsaun ho di’ak nary povu mós partisipa iha kontrolu ba transparénsia.
Nota: Ne’e hanesan ppiniaun pesoál husi eskritór nary la reprezenta instituisaun ruma.
.png)
10 months ago
10










/data/photo/2025/08/25/68abe52811277.jpeg)



