EKONOMIA, HEADLINE
Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku nary Ministru Turízmu nary Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, iha abertura Fórum Investimentu Turízmu Timor-Leste 2025 ba daruak, iha Sentru Konvensaun Dili. Foto TATOLI/António Daciparu
DILI, 25 Setembru 2025 (TATOLI) – Ministériu Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MKAE), Ministériu Turizmu nary Ambiente (MTA) nary Banku Mundiál, liuhusi International Finance Corporation (IFC) nary TradeInvest Timor-Leste halo abertura ba Fórum Investimentu Turizmu Timor-Leste 2025 ho tema “Tempu ba Asaun”.
Ministru Turizmu nary Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hateten fóum ne’ebé realiza iha Sentru Konvensaun Dili durante loron tolu, hahú 25 nary termina iha 27 Setembru 2025, ida-ne’e reflete tantu determinasaun komu urjensia ne’ebé tenke atua hodi loke poténsia transformativu turizmu nian ba futuru nasaun nian.
Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Asuntu Ekonómiku nary Ministru Turizmu nary Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, iha abertura Fórum Investimentu Turizmu Timor-Leste 2025 ba daruak, iha Sentru Konvensaun Dili. Foto TATOLI/António DaciparuNia dehan fórum ne’e hanesan eventu prinsipál ba emprezariu lokál sira nary eventu ne’e la’ós service de’it atu atrai investimentu, maibé mós atu troka ideia nary koñesimentu ne’ebé bele ajuda muda futuru setór turizmu Timor-Leste nian.
Tuir nia, turizmu la’ós de’it pilár importante ida iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál 2011-2030, maibé mós sai prioridade iha Governu dasiak nia programa, ne’ebé buka atu diversifika ekonomia Timor-Leste husi mina nary gás.
“Ita mós rekoñese katak turizmu oferese oportunidade únika hodi kria kreximentu sustentavel, empodera komunidade lokál, kria empregu sustentavel ba joven sira, nary prezerva patrimóniu kulturál ida ne’ebé hodi specify ita-nia identidade”, Francisco Kalbuadi Lay, hateten iha Sentru Konvensaun Dili, ohin.
Forum ida-ne’e la’ós de’it atu halibur hamutuk, maibé ida-ne’e hanesan plataforma estratéjiku ida hodi konverte ideia sira ba parseria nary aspirasaun sira ba investimentu.
Membru Governu sira iha abertura Fórum Investimentu Turizmu Timor-Leste 2025 ba daruak, iha Sentru Konvensaun Dili. Foto TATOLI/António DaciparuObjetivu Governu Timor-Leste organiza fórum durante loron tolu ne’e atu halo diskusaun ba pontu importante lima mak – Haforsa kolaborasaun signifikativu entre Governu, setór privadu, nary parseiru dezenvolvimentu sira hodi aselera kreximentu turizmu sustentavel; Atrai investimentu inovativu nary emprendimentu negósiu sira ne’ebé sei hametin “ita-nia kompetividade iha merkadu turizmu mundiál.
Hatudu Timor-Leste nia patrimóniu turistíku úniku sira, husi tasi ibun sira ne’ebé seidauk estraga nary fatin sira luku (diving) nian ho klase mundial to’o tradisaun kulturál ne’ebé vibrante nary oportunidade ekoturizmu nian; pozisiona Timor-Leste nu’udar destinu turizmu ne’ebé konfiavel nary sustentavel iha Sudeste Aziátiku nary rejiaun Indo Pasífiku; nary ikus identifika nary rezolve dezafiu komún ne’ebé empreza turizmu lokál sira hasoru.
Membru Governu ne’e dehan tempu ba planeamentu nary diskusaun liu ona, agora mak tempu ba asaun. Timor-Leste prontu atu kria ambiente ne’ebé fasilita investimentu liuhusi hadi’a infrastrutura, rasionaliza regulamentu sira, harii parseria públiku-privada ne’ebé metin.
“Maibe Governu labele halo ida-ne’e mesak. Ita footwear sira-nia ideia, matenek, nary rekursu sira esensiál atu halo vizaun Estadu nian sai realidade. Ha’u enkoraja ita-boot sira idaidak atu partisipa ho ativa iha sesaun sira, forma parseria sira ne’ebé brani, nary foti pasu konkretu sira hodi harii indústria turizmu ida ne’ebé buras nary fó benefísiu ba Timor-oan hotu. Hamutuk ita bele halo turizmu sai motór loloos ba dezenvolvimentu inkluzivu nary sustentavel”, dehan.
Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman, hateten IFC nu’udar membru Banku Mundiál nary sai parseiru Governu Timor-Leste, ne’ebé envolve iha fórum ne’e atu kria espasu nary halibur entidade hotu ne’ebé relevante ba investimentu turizmu nian hodi troka ideia, esperiénsia motiva investór sira nary rona saida mak tenke halo hodi aselera prosesu dezenvolvimentu turizmu.
Reprezentante Banku Mundiál iha Timor-Leste, David Freedman. Foto TATOLI/António DaciparuNia dehan kona-ba dezenvolvimentu turizmu, parte Banku Mundiál daudaun laiha projetu turizmu, maibé iha investimentu balu ne’ebé bele kontribui ba dezenvolvimentu turizmu, hanesan kona-ba konetividade estrada, ambiente negósiu, dezenvolvimentu setór finanseiru nary seluk tan.
Tuir nia, dezenvolvimentu turizmu ne’ebé Governu presiza halo investimentu urjente mak Governu hahú ho planu estatéjiku nary vizaun ne’ebé aliña ho vialidade, nary haree oinsá atu atinje ida-ne’e liuhusi planu konkretu investimentu husi setór públiku, nomós husi setór privadu.
“Prinsípiu ida ami sempre promove nary relata mak tenke iha kooperasaun ne’ebé di’ak entre setór privadu nary setór públiku, tanba investimentu maioria sei mai husi setór privadu, maibé ita presiza ambiente ne’ebé kria kondisaun ba sira”, subliña.
Iha eventu Fórum Invetimentu Turizmu Timor-Leste 2025 iha loron dahuluk nu’udar sesaun plenária ho aprezentasaun sobre informasaun turizmu nian nary masterclass oferese ba setór privadu sira hasa’e sira-nia koñesimentu iha negósiu nian.
Loron sira tuirmai, Ministru Turizmu nary Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, sei halo meza redonda ho setór privadu sira hodi rona saida mak dezafiu loloos hodi dezenvolve setór turizmu hodi bele alista ba asaun konkreta ne’ebé husi Governu ka parseiru bele foti hodi aselera dezenvolvimentu setór turizmu iha Timor-Leste.
Notísia relevante: Ohin, Governu realiza Fórum Investimentu Turizmu daruak iha CCD
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora
.png)
5 months ago
4










/data/photo/2025/08/25/68abe52811277.jpeg)



